Thursday, November 24, 2011
Neljapäev
Kaks nädalat tagasi kolmapäeval pärast eelmise postituse kirjutamist päeva lõpus läksin ühe klassivennaga jõusaali. Jõusaalis sain natuke liiga palju pingutatud ja läks kergelt silme eest mustaks. Pärast kui koju tulin, Abraham palus mind appi, et ma aitaks paati veest välja tõsta. Mõtlesin, et mis seal ikka on, et tõmbab selle veest välja ja ongi kõik, aga siin see niimoodi ei käi. Paat tuleb kai küljest lahti siduda, liigutada seda 4 meetrit, et see oleks hürdrosilindriga toimiva tõstuki all ja et selle siis saaks veest välja tõsta.
Päev hiljem oli koolis see päev, kus kõik jäid koju ja tegid mingit tööd, et Aafrikale raha korjata. Mina seda tegema ei pidanud, otsustasin selle asemel minna Stavangerisse ja osta omale riideid. Sel päeval läks mul 600 noki H&M-is kiirelt ära.
Selle sama nädala reedel ma taipasin, et igakord kui keegi klassis midagi seletab mulle, mis pole absoluutselt tõsi või on lihtsalt kohutavalt loll, siis keegi kuskilt teisest klassi otsast ütle, et jaa-jaa, see on Norwegian culture, ehk siis norra kultuur. Samal päeval kehalise tunnis üks klassi vend rääkis minuga juttu ja mingil hetkel läks asi millegi pärast nii, et ma ütlesin jaa-jaa, ma olen kartulipõllul üleskasvanud ja sellepärast ma nii tugev olengi. Mille peale mu klassivend küsis, et kas päriselt, ma ütlesin, et nope, aga tuli välja, et ta kuulis jep.
Eelmise nädala teisipäeval oli minu muusika klassil kontsert. Hommikul läksin kooli samal ajal nagu tavaliselt. Kooli jõudes pakiti muusika klassis asjad kokku, pandi auto peale ja viidi kontserti paika. Kontserdi paik oli vana maja, mis oli kooli juures oleva järve teisel kaldal. Suurem osa päevast tehti proove ja kell 7 hakkas kontsert pihta. Kontserdil esinesime umbes 50 inimesele ja kogu poolteist tundi veetsin 15 inimesega lava taga ja lava tagune oli köök. Jah, ma olin poolteist tundi väikeses köögis 15 inimesega. Ma aitasin kaasa ainult ühes laulus, kus ma mängisin mingisugust trummi. Pärast kontserti pidime koristama ja asjad kokku panema ja pärast seda kõik istusid maha ja pidasime väikese after-party.
Eelmine kolmapäev oli meil koolis ajaloo ainepäev. Õpetaja oli korraldanud Stavangeris väikese muuseumi tuuri. Käisime Stavangeri konservi tegemis muuseumis ja immigratsiooni muuseumis. Stavanger vanasti oli linn, kus püüti palju kala ja millest siis konserve tehti. Muuseum ise oligi vana konservi tegemis tehas, kus inimesed töötasid. Meile näidati ka filmi, mis oli mingi 80 aastat vana ja näidas, kuidas seda tehti. Päev ise oli tore ja nalja sai küll ja veel.
Nädalavahetusel oli meil YFU kokkusaamine. Laupäeval ärkasin hommikul üles, et minna bussi peale 8.15, millega Stavangerisse ja siis sealt edasi. Bussi peale nägin ühte Islandi poistest, kes läks tööle Stavangerisse ja paadi peale jõudes ühines ka teine poiss Islandilt. Terve tee paadi peal sai kaarte mängitud ja mul polnudki igav vastupidiselt mu ootusele. Stavangeris otsisin bussijaama üles ja ootasin teisi vahetusõpilasi Stavangerist. Esimeseks üllatus-üllatus, polnudki vahetusõpilane vaid oli üks YFU vabatahtlik, kes on ühe praegu Stavangeris viibiva vahetusõpilase tugiisik. Tüdruk ise oli tore ja ainult nii 50 või 60 aastat noorem kui minu tugiisik. Pärast 10 minutit ootamist koos temaga tulid ka teised, tüdruk saksamaalt ja tüdruk mehikost. Istusime bussi peale ja sõitsime poolteist tundi Haugeslandi. Haugeslandis sain kõikide oma maakonna võp-idega kokku. Esimesel päeval käisime kuskil majaka juures ja vana norra vikingikuninga haual. Õhtul tegime koos pitsat rääksime juttu ja vaatasime filmi. Teisel päeval käisime Vikingi muuseumis, 180 kraadise ulatusega kinos ja ühe mäe tipus. tagasi stavangerisse jõudsime pool kaheksa ja ma jõudsin koju natuke enne üheksat.
See teisipäev jäin hommikul bussist maha ja ma teadsin, et järgmine buss tuleb 30 minuti pärast ja parim tunne see polnud. Ootasin bussipeatuses 2 minutit ja siis Erik võttis mind oma auto peale ja jõudsin kooli ikka õigel ajal. Koolis esimene tund oli muusika ja hakkasime järgmise kontserdi laule harjutama, ma sain omale ühe John Lennoni jõulu laulu, mida ma kahe teise poisiga koos laulan.
Päev hiljem oli koolis see päev, kus kõik jäid koju ja tegid mingit tööd, et Aafrikale raha korjata. Mina seda tegema ei pidanud, otsustasin selle asemel minna Stavangerisse ja osta omale riideid. Sel päeval läks mul 600 noki H&M-is kiirelt ära.
Selle sama nädala reedel ma taipasin, et igakord kui keegi klassis midagi seletab mulle, mis pole absoluutselt tõsi või on lihtsalt kohutavalt loll, siis keegi kuskilt teisest klassi otsast ütle, et jaa-jaa, see on Norwegian culture, ehk siis norra kultuur. Samal päeval kehalise tunnis üks klassi vend rääkis minuga juttu ja mingil hetkel läks asi millegi pärast nii, et ma ütlesin jaa-jaa, ma olen kartulipõllul üleskasvanud ja sellepärast ma nii tugev olengi. Mille peale mu klassivend küsis, et kas päriselt, ma ütlesin, et nope, aga tuli välja, et ta kuulis jep.
Eelmise nädala teisipäeval oli minu muusika klassil kontsert. Hommikul läksin kooli samal ajal nagu tavaliselt. Kooli jõudes pakiti muusika klassis asjad kokku, pandi auto peale ja viidi kontserti paika. Kontserdi paik oli vana maja, mis oli kooli juures oleva järve teisel kaldal. Suurem osa päevast tehti proove ja kell 7 hakkas kontsert pihta. Kontserdil esinesime umbes 50 inimesele ja kogu poolteist tundi veetsin 15 inimesega lava taga ja lava tagune oli köök. Jah, ma olin poolteist tundi väikeses köögis 15 inimesega. Ma aitasin kaasa ainult ühes laulus, kus ma mängisin mingisugust trummi. Pärast kontserti pidime koristama ja asjad kokku panema ja pärast seda kõik istusid maha ja pidasime väikese after-party.
Eelmine kolmapäev oli meil koolis ajaloo ainepäev. Õpetaja oli korraldanud Stavangeris väikese muuseumi tuuri. Käisime Stavangeri konservi tegemis muuseumis ja immigratsiooni muuseumis. Stavanger vanasti oli linn, kus püüti palju kala ja millest siis konserve tehti. Muuseum ise oligi vana konservi tegemis tehas, kus inimesed töötasid. Meile näidati ka filmi, mis oli mingi 80 aastat vana ja näidas, kuidas seda tehti. Päev ise oli tore ja nalja sai küll ja veel.
Nädalavahetusel oli meil YFU kokkusaamine. Laupäeval ärkasin hommikul üles, et minna bussi peale 8.15, millega Stavangerisse ja siis sealt edasi. Bussi peale nägin ühte Islandi poistest, kes läks tööle Stavangerisse ja paadi peale jõudes ühines ka teine poiss Islandilt. Terve tee paadi peal sai kaarte mängitud ja mul polnudki igav vastupidiselt mu ootusele. Stavangeris otsisin bussijaama üles ja ootasin teisi vahetusõpilasi Stavangerist. Esimeseks üllatus-üllatus, polnudki vahetusõpilane vaid oli üks YFU vabatahtlik, kes on ühe praegu Stavangeris viibiva vahetusõpilase tugiisik. Tüdruk ise oli tore ja ainult nii 50 või 60 aastat noorem kui minu tugiisik. Pärast 10 minutit ootamist koos temaga tulid ka teised, tüdruk saksamaalt ja tüdruk mehikost. Istusime bussi peale ja sõitsime poolteist tundi Haugeslandi. Haugeslandis sain kõikide oma maakonna võp-idega kokku. Esimesel päeval käisime kuskil majaka juures ja vana norra vikingikuninga haual. Õhtul tegime koos pitsat rääksime juttu ja vaatasime filmi. Teisel päeval käisime Vikingi muuseumis, 180 kraadise ulatusega kinos ja ühe mäe tipus. tagasi stavangerisse jõudsime pool kaheksa ja ma jõudsin koju natuke enne üheksat.
See teisipäev jäin hommikul bussist maha ja ma teadsin, et järgmine buss tuleb 30 minuti pärast ja parim tunne see polnud. Ootasin bussipeatuses 2 minutit ja siis Erik võttis mind oma auto peale ja jõudsin kooli ikka õigel ajal. Koolis esimene tund oli muusika ja hakkasime järgmise kontserdi laule harjutama, ma sain omale ühe John Lennoni jõulu laulu, mida ma kahe teise poisiga koos laulan.
Wednesday, November 9, 2011
Kolmapäev
Üle-eelmine kolmapäev tegin Abrahamiga tööd, raiusime kuuskedelt oksi küljest. Pärast mingit aega märkasin oma käel verist villi, aga otsustasin edasi teha ja tegin nii, et enam villi ei hõõruks. See taktika töötas, kuniks Abraham tõi mulle mingi muu tööriista, mida nii ei saanud hoida ja esimese löögi peal tundsin peos väikest praksu ja nägin, et vill on lõhkenud ja tööriist oli verine. Nüüdseks käsi korras ja ka siis polnud mindagi väga hullu.
Üle-eelmine reede kooli minnes sain bussi peale astudes teada, et see päev kooli ei olnudki, kuna õpetajatel oli mingisugune plaani tegemis päev. Aga kuna ma olin juba bussis, siis Martin, keda ma seal nägin tegi ettepaneku minna jõusaali ja seda me ka tegime. Pärast kooli läksin koju ja sain teada, et me polnud Martiniga ainukesed lollid, kes vabal päeval kooli läksid vaid seda tegi ka Johann. Õhtupoole Karna pidas kodus Halloweeni pidu ja mõtlesin, et targem oleks minema minna ja seda ka tegin. Läksin Jørpelandi, sain Johanniga kokku, käisime kebabi söömas, mis maksis koos einena 125 NOK-i. Pärast kebabi läksime Johanni poole ja mängisime Playstaionit ja vaatasime komöödia seriaali.
Päev pärast eilset läksin Abrahamiga koos Jørpelandi ja käisime poodides. Ostsin omale Nøttet, mis on mingisugune pähkli võie, aga see pole nagu pähklikreem, mida ameeriklased söövad. Nøtte on lihtsalt puhas perfektsus ja üks parimaid asju, mida ma söönud olen. Jørpelandist tagasi tulles suutsin jalgratta kummi puruks sõita ja pidin enamus maad jalgrattast lükkama.
Eelmine esmaspäev päeva alguses koolis arutasime 20 minutit seda, kuidas me peaks oma klassis istuma ja siis tuli kellelgi mõte, et me peaks istuma hobuseraua kujuliselt. Nüüd me siis istume oma klassis hobuseraua kujuliselt. Koolis tuli samuti klassivendadega jutuks selline asi nagu "No shave November," mis seda tähendabki, et novembris ei raseeri oma nägu. Ma siis koheselt hakkasin mõtlema võimalusi, et kuidas sohki teha ja tulin päris mitme hea idee peale. Näiteks saaks habeme ära põletada, välja kitkuda ja ka ära vahatada. Kui sellest juttu tegin muudeti Facebooki gruppi nimi "No Shave November (No Hair Removal From the Face November"-iks. Ehk siis nüüdsest ei tohtinud üldse karvu näost eemaldada. Siis mu peake hakkas uuesti tööle ja ütlesin neile, et ma pole veel puberteeti läbinud ja mul ei kasva habe. Siiani süsteem toimib ja ainult vähesed kahtlustavad.
Esimene november sain ühte kõige mõttetumat toitu kodus, milleks oli tomatisupp, milles olid keedetud kanamunad sees. Sõin kausi täie ära ja 20 minutit hiljem kõht valutas.
Eelmine kolmapäev oli meil religiooni ainepäev. Pidasime sellist asja nagu Gurukohvikut, mis nägi välja nii, et igaüks sai omale teema ja pidi sellest asjas olema Guru ja seda teistele siis seletama. Ma sain oma teemaks Allahi ja kui oli see tund, kus pidin uurima Allahi kohta, siis istusin Rubeni ja Erikuga ja nad õpetasid mulle norra keelt. Gurukohviku ajal väga palju Allahist ei teadnud ja ajasin lihtsalt mingit ümmargust juttu.
Eelmine neljapäev mul vedas ja mind võeti bussipeatusest auto peale Eriku poolt. Koolis meil tunde ei olnud ja oli lihtsalt mingisugune päev, kus räägiti meile Agenda Uganda projektist, mis tähendab, et kümnendal novembril keegi kooli ei tule ja peab otsima omale tööd selleks ajaks ja siis teenima 350 noki ja andma selle koolile ja kool saadab selle raha Aafrikasse. Mina seda tegema ei pea, kuna ma olen siin õpilasena ja mitte töölisena ja kui ma seda tahaks teha, siis ma peaks saatma avalduse politseisse ja see võtaks vähemalt kaks nädalat aega ja lisaks õpetaja teab, et ma Ida-Euroopast ja arvas, et mul nii või naa raha ei ole. Kooli päeva jooksul pidime ka mööda koolimaja ringi käima otsima küsimusi ja vastama neile. Vastuste eest sai tähti ja lõpuks pidi mingisuguse sõna kokku saama. Võitjad said auhinnaks 5 kinopiletit.
Eelmine reedel läksime Hyttesse. Nägin seal oma unistuste telekat, milleks oli 52 tolline LCD 3D HD teler, millel oli ainult 1 sentimeetrine äär ja üks kanalitest oli Discovery HD. Enamus nädalavahetust läks teleka ees mööda, kuna seal väga palju muud paremat teha polnud. Magasin seal Abrahami ja Karnaga ühes toas ja ööl vastu pühapäeva kuulsin Abrahami unes rääkismas, mis oli veits imelik, kuna ta ütles norra keeles, et keegi ütleks midagi prantsus keeles.
Esmaspäeval otsustasime laupäeva õhtusest Batmani filmist inspiratsiooni võtta ja tegime Batmani viskerelva. Lõpp tulemus ei ole kaugeltki perfektne, aga ikkagi seda meenutab ja visates seina kinni jääb.
Eile oli 5 päev, kui meil kodus polnud interneti ja ka koolis päeva lõpuks internet hangus nii, et võin öelda, et tundsin ennast väga koduselt.
Täna on kolmas päev, kui praktiliselt elan udu sees, kuna lihtsalt udu on ümbruskonnas nii paks, et suuretoa aknast on vaevu merd näha. Praegu istun füüsika ainepäevas.
Üle-eelmine reede kooli minnes sain bussi peale astudes teada, et see päev kooli ei olnudki, kuna õpetajatel oli mingisugune plaani tegemis päev. Aga kuna ma olin juba bussis, siis Martin, keda ma seal nägin tegi ettepaneku minna jõusaali ja seda me ka tegime. Pärast kooli läksin koju ja sain teada, et me polnud Martiniga ainukesed lollid, kes vabal päeval kooli läksid vaid seda tegi ka Johann. Õhtupoole Karna pidas kodus Halloweeni pidu ja mõtlesin, et targem oleks minema minna ja seda ka tegin. Läksin Jørpelandi, sain Johanniga kokku, käisime kebabi söömas, mis maksis koos einena 125 NOK-i. Pärast kebabi läksime Johanni poole ja mängisime Playstaionit ja vaatasime komöödia seriaali.
Päev pärast eilset läksin Abrahamiga koos Jørpelandi ja käisime poodides. Ostsin omale Nøttet, mis on mingisugune pähkli võie, aga see pole nagu pähklikreem, mida ameeriklased söövad. Nøtte on lihtsalt puhas perfektsus ja üks parimaid asju, mida ma söönud olen. Jørpelandist tagasi tulles suutsin jalgratta kummi puruks sõita ja pidin enamus maad jalgrattast lükkama.
Eelmine esmaspäev päeva alguses koolis arutasime 20 minutit seda, kuidas me peaks oma klassis istuma ja siis tuli kellelgi mõte, et me peaks istuma hobuseraua kujuliselt. Nüüd me siis istume oma klassis hobuseraua kujuliselt. Koolis tuli samuti klassivendadega jutuks selline asi nagu "No shave November," mis seda tähendabki, et novembris ei raseeri oma nägu. Ma siis koheselt hakkasin mõtlema võimalusi, et kuidas sohki teha ja tulin päris mitme hea idee peale. Näiteks saaks habeme ära põletada, välja kitkuda ja ka ära vahatada. Kui sellest juttu tegin muudeti Facebooki gruppi nimi "No Shave November (No Hair Removal From the Face November"-iks. Ehk siis nüüdsest ei tohtinud üldse karvu näost eemaldada. Siis mu peake hakkas uuesti tööle ja ütlesin neile, et ma pole veel puberteeti läbinud ja mul ei kasva habe. Siiani süsteem toimib ja ainult vähesed kahtlustavad.
Esimene november sain ühte kõige mõttetumat toitu kodus, milleks oli tomatisupp, milles olid keedetud kanamunad sees. Sõin kausi täie ära ja 20 minutit hiljem kõht valutas.
Eelmine kolmapäev oli meil religiooni ainepäev. Pidasime sellist asja nagu Gurukohvikut, mis nägi välja nii, et igaüks sai omale teema ja pidi sellest asjas olema Guru ja seda teistele siis seletama. Ma sain oma teemaks Allahi ja kui oli see tund, kus pidin uurima Allahi kohta, siis istusin Rubeni ja Erikuga ja nad õpetasid mulle norra keelt. Gurukohviku ajal väga palju Allahist ei teadnud ja ajasin lihtsalt mingit ümmargust juttu.
Eelmine neljapäev mul vedas ja mind võeti bussipeatusest auto peale Eriku poolt. Koolis meil tunde ei olnud ja oli lihtsalt mingisugune päev, kus räägiti meile Agenda Uganda projektist, mis tähendab, et kümnendal novembril keegi kooli ei tule ja peab otsima omale tööd selleks ajaks ja siis teenima 350 noki ja andma selle koolile ja kool saadab selle raha Aafrikasse. Mina seda tegema ei pea, kuna ma olen siin õpilasena ja mitte töölisena ja kui ma seda tahaks teha, siis ma peaks saatma avalduse politseisse ja see võtaks vähemalt kaks nädalat aega ja lisaks õpetaja teab, et ma Ida-Euroopast ja arvas, et mul nii või naa raha ei ole. Kooli päeva jooksul pidime ka mööda koolimaja ringi käima otsima küsimusi ja vastama neile. Vastuste eest sai tähti ja lõpuks pidi mingisuguse sõna kokku saama. Võitjad said auhinnaks 5 kinopiletit.
Eelmine reedel läksime Hyttesse. Nägin seal oma unistuste telekat, milleks oli 52 tolline LCD 3D HD teler, millel oli ainult 1 sentimeetrine äär ja üks kanalitest oli Discovery HD. Enamus nädalavahetust läks teleka ees mööda, kuna seal väga palju muud paremat teha polnud. Magasin seal Abrahami ja Karnaga ühes toas ja ööl vastu pühapäeva kuulsin Abrahami unes rääkismas, mis oli veits imelik, kuna ta ütles norra keeles, et keegi ütleks midagi prantsus keeles.
Esmaspäeval otsustasime laupäeva õhtusest Batmani filmist inspiratsiooni võtta ja tegime Batmani viskerelva. Lõpp tulemus ei ole kaugeltki perfektne, aga ikkagi seda meenutab ja visates seina kinni jääb.
Eile oli 5 päev, kui meil kodus polnud interneti ja ka koolis päeva lõpuks internet hangus nii, et võin öelda, et tundsin ennast väga koduselt.
Täna on kolmas päev, kui praktiliselt elan udu sees, kuna lihtsalt udu on ümbruskonnas nii paks, et suuretoa aknast on vaevu merd näha. Praegu istun füüsika ainepäevas.
Subscribe to:
Posts (Atom)