Teisipäev

Eelmine laupäev käisin oma siinse onupoja pulmas. Päeval kella kahe paiku sõitsime kirikusse. Enamus asju oli nagu pulmas Eestis, aga lihtsalt kirkus ka lauldi. Võibolla ka Eestis lauldakse, aga ma praegusel hetkel küll ei mäleta, et ma oleks kellegi pulmas kirikus laule laulnud. Pärast kirikut noorpaar sõitis kaarikuga lähedal asuvasse kultuurimajja ja sõid seal õhtust. Ma õhtusöögile polnud kutsutud ja sellepärast ma sinna ka ei läinud. Sõitsin tagasi koju, kus ootasin oma siinset õde, kes mingi aja pärast tuli Bergenist oma poisiga koos. Tore oli neid jälle näha ja sai nendega mõnusasti juttu aetud. Pulma tagasi läksime kella kaheksaks ja enne seda käisime ühe teise õe juures õhtustsöömas. Pulmas midagi väga palju koogi ja kohvi ajal erinevat polnud. Nagu ikka tantsiti ja mängiti pulmamänge. Polnud kõikse parem pulm, olen ka paremas käinud, aga mitte midagi viga sellel ka polnud.
Pühapäeval käisin õhtul kella kaheksast kella kümneni võrkpalli mängimas, kus ma sain teada, et Aarhus hääldatakse hoopis Århus, mida ma teadsin ka enne, et topelt aa on å, aga lihtsalt varem ei pannud seda niimoodi kokku. Võrkpalli mängisin siinse haigla arstidega, kes kõik saavad aeg-ajalt kokku ja mängivad võrkpalli. Eile ja täna kõik lihased jalgades ja selja peal valutavad, aga mõnus tunne on, nagu oleks midagi teinud.
Homme sõidan YFU seminarile Trondheimi. Kestab see kolmapäevast pühapäevani ja sõidan sinna siinse vahetusõpilasega koos lennukiga läbi Oslo. Aga sellest seminarist räägin hiljem.

Teisipäev

Täna ma kirjutan siia palju juttu mägisuusatamisest nii, et inimesed, kes tahavad suusatama minna või keda sunnitakse minema, saavad siit veits infot. Üleültse kogu suusatamine algas Skandinaaviast ja vikingite poolt, ning algselt kasutati suuski ainult jahil käiguks ja pikkade vahemaade läbimiseks. Tänapäeval on tehtud kõik suusatamisega seonduv ainult selleks, et oleks lihtsam suusatada. Mägisuusatamine jaguneb enamasti kolmeks: Slaalom suusatamine, carving suusatamine ja Telemark stiilis suusatamine või siis vaba kannaga suusatamine. Slaalom suusatamisel on saabas ülimalt jäik ja kinnitub suusale klambriga nii varba, kui ka kanna juurest. Tänapäeval enamus inimesi kasutab just seda suuska, kui käivad mägedes puhkamas. Carving suusatamisel on olemas spetsiaalsed suusad, mille suusa esiots ja tagaots on palju laiemad, et teha Carvingu stiili sõitmist lihtsamaks. Carving suuskadel on klamber ja saabas samad, mis slaalom suuskadel. Carving stiil iseenesest on lihsalt laiade kurvide sõitmine mäe peal. Kui suusk on ees- ja tagaotsast laiemad, siis kurvis need osad puudutavad nõlva ja kui keskele survet avaldada, siis suusk painub ja suusataja saabki suure sujuva kurvi vastupidiselt Slaalom suusatamisel, kus kurvis pigem pidurdatakse. Tänapäeval on need kahed suusad üldiselt suhteliselt samad. Vanasti olid slaalom suusad täiesti sirged, aga tänapäeval pole ja öeldakse slaalom suusad suuskadele, mis vanasti oleks peetud Carving suuskadeks. Praegusel ajal mõned Carving suusad on naeruväärselt laiad, mis lihtsalt teeb Carvingu väga palju lihtsamaks, aga suusataja näeb rohkem naeruväärne välja. Telemark stiili suusatamine tuli Norrast Telemargi maakonnast. Telemargi stiili leiutas Sondre Norheim, kes oli suusahüppaja ja kelle sujuvad kurvid said väga kiirelt populaarseks üle kogu Norra ja pärast Norrat ka mujal maailmas. Telemargi suusatamisel suusasaabas on kinnitatud suusa külge ainult varba juurest ja saabas on paindub. Telemargi suusad vanasti nägid vägagi välja nagu murdmasuusad, ning murdmasuuskadega on võimalik seda stiili sõita, aga on üsnagi raske. Nädalavahetus, mis just möödus, käisin oma vahetuspere pereema ja õe perega Vokslis, kus neil mägimaja on. Sealsest kodust 10 minuti autosõidu kaugusel on seal ka üsnagi korralik suusakeskus. Mõlemal päeval käisime just seal veetsimegi aega ja ma kasutasin suusatamiseks õemehe Telemargi suuski. Suuskadega on ka võimalik tavalist slaalom stiili sõita, aga Telemargi stiil on stiilsem. Väga keeruline minu jaoks see polnud ja pärast natukest aega tulid põõrded juba ilusasti välja.

Reede

Elu siin on tore, kõik läheb paremaks ja paremaks. Klassikaaslased kõik avanevad ja üha kergem ja kergem on suhelda. Viimasel päeval eelmine veerand käisin peaaegu kogu klassiga koos Haugesundis pitsat söömas ja pärast seda jäin 4 klassikaaslasega sinna juttu rääkima. Pärast pitsat toimus koolis pudrupidu. Pudru on siin suhteliselt jõulutoit ja tänu sellele oli ka siin pudrupidu, kus kõik sõid, rääkisid juttu ja nautisid ka esinemisi. Õigel jõulu ajal olin Vokslis. Voksli on siit 3,5 tundi Oslo poole ja ongi suht täpselt Oslo ja Haugesundi vahel. Seal on mu siinsel perel mägionn, kus nad puhkamas käivad. Reedel läksime sinna. Esimese öö olime pereema mägionnis ja kaks teist ööd olime siinse pereõe mägionnis, mis teisest onnist 10 minuti jalutamise kaugusel. Pereema mägionn oli suhteliselt vana, aga seal olid kõik vajalikud asjad olemas. Õe onn oli hoopis vastupidin. See oli ehitatud eelmise aasta suvel ja praegu on esimene talv millal nad seal käivad. Muidu väga peen maja. Pühapäeval ma aitasin õemehel katuselt lund alla loopida. väga suur katus polnud, aga kuna oli mätas katus, siis kõiks lihtsam see ka ei olnud. Sain ka siis teada, et kõik katused mäe piirkondades peavad olema, kas mätas või puit katused, et säilitada loodusliku keskkonna muljet. Esmaspäeval pidime minema mägisuuska sõitma, aga kuna vihma sadas, siis tulime mäejaluselt tagasi. Enamus inimesed, kes seal olid tulid tagasi Aksdali piirkonda esmaspäeval, aga mu vahetusema ja õelaps jäid sinna. Uue aasta veetsin Jörpelandis Johanni juures. Läksin sinna 30. detsember ja tagasi tulin 1. jaanuar. Esimese õhtu vaatasime filme ja mängisime playstationit, ning magama saime mingi nelja paiku. Teisel päeval käisime poes, otsisime õhtuks asju, ning läksime peopaika. Uusaasta pidu oli meil ühe minu vana klassivenna juures, kes kutsus mingi 6 inimest sinna ja sõime õhtust vaatasime filmi ja mängisime viktroiini. Uusaasta hetkel läksime Jörpelandi, et vaadata sealset ilutulestikku ja pärast seda läksime tagasi. Kella 1 paiku tuli veel vanasid klassivend-i sinna ja kõik olid suht üllatunud mind nähes. Järgmise päeva hommikul pärast 12 läksin bussi peale ja sõitsin Aksdali tagasi. Kaks esimest päeva sellel aastal olin üksi, kuna õde, kes meiega koos elas kolis vanal aastal ära ja pereema oli veel Vokslis ja pereisa endiselt kuskil Põhja-Norras oma vennal külas.