Laupäev

Eelmine nädal teisipäeval sõitsime Abrahami ja Trondiga koos Karna kooli jõulupeole, kui mu ema saatis mulle SMS-i, milles oli kirjas, et YFU oli talle öelnud, et ma pole väga seltskondlik ja, et ma tuleks oma mugavus tsoonist välja. Koheselt mõtlesin, et see kõiks parem pole, et Ellen on sedasi YFU-le öelnud ja mõtlesin, et eks ma proovi siis nüüdsest vähe paremat nägu peas hoida ja rääkida rohkem. Pärast jõulupidu läksime koju ja mängisin Abrahamiga koos playstation-it, mil Ellen sisse tuli ja ütles, et tahab minuga rääkida. Koheselt mõtlesin, et ega see midagi head olema ei saa, aga läksin ilusti kaasa. Ta siis küsis, et kuidas minu arvates mul siiani läheb ja pärast seda ütles, et tema arvates ei lähe väga hästi ja arvas, et meie iseloomud ei sobi ja, et oli leidnud mulle uue koha kuhu jääda. Ta ütles, et ma olen seal ennegi käinud ja koheselt mõtlesin, et äkki on mu tugiisiku juures, mis oleks olnud lihtsalt väga halb, kuna mulle lihtsalt ei meeldinud need inimesed. Õnneks läks paremini ja oli hoopis koht, kus me eelmine kord YFU-katega kokku saime. Samal õhtul käisid mul kiirelt läbi "5 stages of grief," ehk siis 5 leina etapi, milleks oli, et alguses tahtsin üksinda olla, mis pärast mõtlesin, et lähen jooksma. Pärast üksinda olemist tuli viha, pärast seda kauplemine ja depressioon ja siis leppimine. Kõik see käis umbes 20 minuti jooksul. Pärast jooksmist oli suhteliselt normaalne olla ja mõtlesin, et kui hull see edasine asi ikka olla saab. Ellen ütles ka, et mul on minek sama nädala pühapäeva. Samal õhtul rääkisin ühele klassivennale sellest. Kuna meil olid kolmapäev ja neljapäev koolist vabad, siis otsustasime järgmine päev Stavangerisse Burger King-i minna. Mõtlesin, et kõikidele teistele klassikaaslastele räägin reedel. Algne plaan oli kergelt draamaatiline kõne pidada klassi ees ja siis öelda, et ma lahkun sama nädala pühapäeval, aga Johann arvas, et kui ma mängiks klassikaaslastega poomismängu, mille lahenduseks oleks, et ma lahkun pühapäeval, siis see oleks võimsam. Mõeldud, tehtud. Reedel oli õpetaja päeva alguses ainuke, kes sellest peale Johanni teadis ja andis mulle esimese tunni lõpust 20 minutit, et ma saaks klassiga rääkida. Panin klassi kõlaritest "Goodbye my lover"-i mängima ja hakkasin klassiga poomismängu mängima. Lõpu poole üks klassiõdedest üritas arvata ja ütles, "I am... I am... I am LEAVING!!!" rõõmsalt, kuna oli ära arvanud ja kohe pärast seda kurvalt "You are leaving?!?" Ega jah, veits kuri võib olla oli, aga siiski suht naljakas. Pärast poomismängu rääksin neile, et miks ma lähen ja kui ägedad nad on ja muud sellist. Pärast esimest tundi tuli meil kehaline ja pärast seda ajalugu. Ajaloo tunniks olid nad mulle muretsenud tordi, millel isegi minu nimi peal oli. Ajaloo tunnis rääkisime lihtsalt juttu ja sõime torti. Varem oli juba jutt tulnud Bowlingusse minemisest klassiga ja siis otsustasimegi minna laupäeval. Bowling oli suhteliselt okei, parimas vormis ei olnud. Pärast bowlingut läksime ühe klassivenna juurde mingi 5-6 klassivennaga ja rääkisime juttu, sõime ja vaatasime filmi. Järgmine päev pakkisin kogu oma elu ühte kohvrisse ja ühte suhteliselt väikesesse spordikotti, astusin siis praami peale, sõitsin Stavangerisse ja sealt edasi Aksdali bussiga. Nüüd olen Aksdali lähedal elanud 7 päeva ja siiani kõik hästi. Esimene päev koolis oli mul esmaspäev, aga siis neil oli füüsikas kontrolltöö ja mind tundi ei lastud. Teisipäeval lõpuks sain siis kooli ja oma klassi. Klass on tore, veits häbelikud veel, aga midagi väga hullu pole.

Siis mõtlesin, et kirjutan, mis vahepeal on juhtunud. Ega eriti väga ei viitsi,
aga siis mõtlesin, et kes vähegi loeb mu blogi ehk äkki tahab teada mis toimu.
Asi on hetkel nii, et ma vahetasin peret ja nüüd poolteist tundi põhja pool.
Diivanil istun hetkel ja mõtlesin, et oleks ka teile aeg seda öelda. Oma eelmises
asutuses ära minnes tegin poomismängu klassile ja vastuseks oli, et lahkun.

Praeguses kohas olen olnud eelmisest pühapäevast saati. Siiani kõik tore ja
ilus. Siinses peres mul pereema ja pereisa üle 60 aasta vanad. See pärast on
lihtsam aru saada, et mul on 4 hostõde vanuses 27, 29, 39 ja 41. Suhteliselt
tore ja veidi imelik oli kuulda, et kahel vanemal õel mõlemal 3 last.