Teisipäev

Eelmine laupäev käisin oma siinse onupoja pulmas. Päeval kella kahe paiku sõitsime kirikusse. Enamus asju oli nagu pulmas Eestis, aga lihtsalt kirkus ka lauldi. Võibolla ka Eestis lauldakse, aga ma praegusel hetkel küll ei mäleta, et ma oleks kellegi pulmas kirikus laule laulnud. Pärast kirikut noorpaar sõitis kaarikuga lähedal asuvasse kultuurimajja ja sõid seal õhtust. Ma õhtusöögile polnud kutsutud ja sellepärast ma sinna ka ei läinud. Sõitsin tagasi koju, kus ootasin oma siinset õde, kes mingi aja pärast tuli Bergenist oma poisiga koos. Tore oli neid jälle näha ja sai nendega mõnusasti juttu aetud. Pulma tagasi läksime kella kaheksaks ja enne seda käisime ühe teise õe juures õhtustsöömas. Pulmas midagi väga palju koogi ja kohvi ajal erinevat polnud. Nagu ikka tantsiti ja mängiti pulmamänge. Polnud kõikse parem pulm, olen ka paremas käinud, aga mitte midagi viga sellel ka polnud.
Pühapäeval käisin õhtul kella kaheksast kella kümneni võrkpalli mängimas, kus ma sain teada, et Aarhus hääldatakse hoopis Århus, mida ma teadsin ka enne, et topelt aa on å, aga lihtsalt varem ei pannud seda niimoodi kokku. Võrkpalli mängisin siinse haigla arstidega, kes kõik saavad aeg-ajalt kokku ja mängivad võrkpalli. Eile ja täna kõik lihased jalgades ja selja peal valutavad, aga mõnus tunne on, nagu oleks midagi teinud.
Homme sõidan YFU seminarile Trondheimi. Kestab see kolmapäevast pühapäevani ja sõidan sinna siinse vahetusõpilasega koos lennukiga läbi Oslo. Aga sellest seminarist räägin hiljem.

Teisipäev

Täna ma kirjutan siia palju juttu mägisuusatamisest nii, et inimesed, kes tahavad suusatama minna või keda sunnitakse minema, saavad siit veits infot. Üleültse kogu suusatamine algas Skandinaaviast ja vikingite poolt, ning algselt kasutati suuski ainult jahil käiguks ja pikkade vahemaade läbimiseks. Tänapäeval on tehtud kõik suusatamisega seonduv ainult selleks, et oleks lihtsam suusatada. Mägisuusatamine jaguneb enamasti kolmeks: Slaalom suusatamine, carving suusatamine ja Telemark stiilis suusatamine või siis vaba kannaga suusatamine. Slaalom suusatamisel on saabas ülimalt jäik ja kinnitub suusale klambriga nii varba, kui ka kanna juurest. Tänapäeval enamus inimesi kasutab just seda suuska, kui käivad mägedes puhkamas. Carving suusatamisel on olemas spetsiaalsed suusad, mille suusa esiots ja tagaots on palju laiemad, et teha Carvingu stiili sõitmist lihtsamaks. Carving suuskadel on klamber ja saabas samad, mis slaalom suuskadel. Carving stiil iseenesest on lihsalt laiade kurvide sõitmine mäe peal. Kui suusk on ees- ja tagaotsast laiemad, siis kurvis need osad puudutavad nõlva ja kui keskele survet avaldada, siis suusk painub ja suusataja saabki suure sujuva kurvi vastupidiselt Slaalom suusatamisel, kus kurvis pigem pidurdatakse. Tänapäeval on need kahed suusad üldiselt suhteliselt samad. Vanasti olid slaalom suusad täiesti sirged, aga tänapäeval pole ja öeldakse slaalom suusad suuskadele, mis vanasti oleks peetud Carving suuskadeks. Praegusel ajal mõned Carving suusad on naeruväärselt laiad, mis lihtsalt teeb Carvingu väga palju lihtsamaks, aga suusataja näeb rohkem naeruväärne välja. Telemark stiili suusatamine tuli Norrast Telemargi maakonnast. Telemargi stiili leiutas Sondre Norheim, kes oli suusahüppaja ja kelle sujuvad kurvid said väga kiirelt populaarseks üle kogu Norra ja pärast Norrat ka mujal maailmas. Telemargi suusatamisel suusasaabas on kinnitatud suusa külge ainult varba juurest ja saabas on paindub. Telemargi suusad vanasti nägid vägagi välja nagu murdmasuusad, ning murdmasuuskadega on võimalik seda stiili sõita, aga on üsnagi raske. Nädalavahetus, mis just möödus, käisin oma vahetuspere pereema ja õe perega Vokslis, kus neil mägimaja on. Sealsest kodust 10 minuti autosõidu kaugusel on seal ka üsnagi korralik suusakeskus. Mõlemal päeval käisime just seal veetsimegi aega ja ma kasutasin suusatamiseks õemehe Telemargi suuski. Suuskadega on ka võimalik tavalist slaalom stiili sõita, aga Telemargi stiil on stiilsem. Väga keeruline minu jaoks see polnud ja pärast natukest aega tulid põõrded juba ilusasti välja.

Reede

Elu siin on tore, kõik läheb paremaks ja paremaks. Klassikaaslased kõik avanevad ja üha kergem ja kergem on suhelda. Viimasel päeval eelmine veerand käisin peaaegu kogu klassiga koos Haugesundis pitsat söömas ja pärast seda jäin 4 klassikaaslasega sinna juttu rääkima. Pärast pitsat toimus koolis pudrupidu. Pudru on siin suhteliselt jõulutoit ja tänu sellele oli ka siin pudrupidu, kus kõik sõid, rääkisid juttu ja nautisid ka esinemisi. Õigel jõulu ajal olin Vokslis. Voksli on siit 3,5 tundi Oslo poole ja ongi suht täpselt Oslo ja Haugesundi vahel. Seal on mu siinsel perel mägionn, kus nad puhkamas käivad. Reedel läksime sinna. Esimese öö olime pereema mägionnis ja kaks teist ööd olime siinse pereõe mägionnis, mis teisest onnist 10 minuti jalutamise kaugusel. Pereema mägionn oli suhteliselt vana, aga seal olid kõik vajalikud asjad olemas. Õe onn oli hoopis vastupidin. See oli ehitatud eelmise aasta suvel ja praegu on esimene talv millal nad seal käivad. Muidu väga peen maja. Pühapäeval ma aitasin õemehel katuselt lund alla loopida. väga suur katus polnud, aga kuna oli mätas katus, siis kõiks lihtsam see ka ei olnud. Sain ka siis teada, et kõik katused mäe piirkondades peavad olema, kas mätas või puit katused, et säilitada loodusliku keskkonna muljet. Esmaspäeval pidime minema mägisuuska sõitma, aga kuna vihma sadas, siis tulime mäejaluselt tagasi. Enamus inimesed, kes seal olid tulid tagasi Aksdali piirkonda esmaspäeval, aga mu vahetusema ja õelaps jäid sinna. Uue aasta veetsin Jörpelandis Johanni juures. Läksin sinna 30. detsember ja tagasi tulin 1. jaanuar. Esimese õhtu vaatasime filme ja mängisime playstationit, ning magama saime mingi nelja paiku. Teisel päeval käisime poes, otsisime õhtuks asju, ning läksime peopaika. Uusaasta pidu oli meil ühe minu vana klassivenna juures, kes kutsus mingi 6 inimest sinna ja sõime õhtust vaatasime filmi ja mängisime viktroiini. Uusaasta hetkel läksime Jörpelandi, et vaadata sealset ilutulestikku ja pärast seda läksime tagasi. Kella 1 paiku tuli veel vanasid klassivend-i sinna ja kõik olid suht üllatunud mind nähes. Järgmise päeva hommikul pärast 12 läksin bussi peale ja sõitsin Aksdali tagasi. Kaks esimest päeva sellel aastal olin üksi, kuna õde, kes meiega koos elas kolis vanal aastal ära ja pereema oli veel Vokslis ja pereisa endiselt kuskil Põhja-Norras oma vennal külas.

Laupäev

Eelmine nädal teisipäeval sõitsime Abrahami ja Trondiga koos Karna kooli jõulupeole, kui mu ema saatis mulle SMS-i, milles oli kirjas, et YFU oli talle öelnud, et ma pole väga seltskondlik ja, et ma tuleks oma mugavus tsoonist välja. Koheselt mõtlesin, et see kõiks parem pole, et Ellen on sedasi YFU-le öelnud ja mõtlesin, et eks ma proovi siis nüüdsest vähe paremat nägu peas hoida ja rääkida rohkem. Pärast jõulupidu läksime koju ja mängisin Abrahamiga koos playstation-it, mil Ellen sisse tuli ja ütles, et tahab minuga rääkida. Koheselt mõtlesin, et ega see midagi head olema ei saa, aga läksin ilusti kaasa. Ta siis küsis, et kuidas minu arvates mul siiani läheb ja pärast seda ütles, et tema arvates ei lähe väga hästi ja arvas, et meie iseloomud ei sobi ja, et oli leidnud mulle uue koha kuhu jääda. Ta ütles, et ma olen seal ennegi käinud ja koheselt mõtlesin, et äkki on mu tugiisiku juures, mis oleks olnud lihtsalt väga halb, kuna mulle lihtsalt ei meeldinud need inimesed. Õnneks läks paremini ja oli hoopis koht, kus me eelmine kord YFU-katega kokku saime. Samal õhtul käisid mul kiirelt läbi "5 stages of grief," ehk siis 5 leina etapi, milleks oli, et alguses tahtsin üksinda olla, mis pärast mõtlesin, et lähen jooksma. Pärast üksinda olemist tuli viha, pärast seda kauplemine ja depressioon ja siis leppimine. Kõik see käis umbes 20 minuti jooksul. Pärast jooksmist oli suhteliselt normaalne olla ja mõtlesin, et kui hull see edasine asi ikka olla saab. Ellen ütles ka, et mul on minek sama nädala pühapäeva. Samal õhtul rääkisin ühele klassivennale sellest. Kuna meil olid kolmapäev ja neljapäev koolist vabad, siis otsustasime järgmine päev Stavangerisse Burger King-i minna. Mõtlesin, et kõikidele teistele klassikaaslastele räägin reedel. Algne plaan oli kergelt draamaatiline kõne pidada klassi ees ja siis öelda, et ma lahkun sama nädala pühapäeval, aga Johann arvas, et kui ma mängiks klassikaaslastega poomismängu, mille lahenduseks oleks, et ma lahkun pühapäeval, siis see oleks võimsam. Mõeldud, tehtud. Reedel oli õpetaja päeva alguses ainuke, kes sellest peale Johanni teadis ja andis mulle esimese tunni lõpust 20 minutit, et ma saaks klassiga rääkida. Panin klassi kõlaritest "Goodbye my lover"-i mängima ja hakkasin klassiga poomismängu mängima. Lõpu poole üks klassiõdedest üritas arvata ja ütles, "I am... I am... I am LEAVING!!!" rõõmsalt, kuna oli ära arvanud ja kohe pärast seda kurvalt "You are leaving?!?" Ega jah, veits kuri võib olla oli, aga siiski suht naljakas. Pärast poomismängu rääksin neile, et miks ma lähen ja kui ägedad nad on ja muud sellist. Pärast esimest tundi tuli meil kehaline ja pärast seda ajalugu. Ajaloo tunniks olid nad mulle muretsenud tordi, millel isegi minu nimi peal oli. Ajaloo tunnis rääkisime lihtsalt juttu ja sõime torti. Varem oli juba jutt tulnud Bowlingusse minemisest klassiga ja siis otsustasimegi minna laupäeval. Bowling oli suhteliselt okei, parimas vormis ei olnud. Pärast bowlingut läksime ühe klassivenna juurde mingi 5-6 klassivennaga ja rääkisime juttu, sõime ja vaatasime filmi. Järgmine päev pakkisin kogu oma elu ühte kohvrisse ja ühte suhteliselt väikesesse spordikotti, astusin siis praami peale, sõitsin Stavangerisse ja sealt edasi Aksdali bussiga. Nüüd olen Aksdali lähedal elanud 7 päeva ja siiani kõik hästi. Esimene päev koolis oli mul esmaspäev, aga siis neil oli füüsikas kontrolltöö ja mind tundi ei lastud. Teisipäeval lõpuks sain siis kooli ja oma klassi. Klass on tore, veits häbelikud veel, aga midagi väga hullu pole.

Siis mõtlesin, et kirjutan, mis vahepeal on juhtunud. Ega eriti väga ei viitsi,
aga siis mõtlesin, et kes vähegi loeb mu blogi ehk äkki tahab teada mis toimu.
Asi on hetkel nii, et ma vahetasin peret ja nüüd poolteist tundi põhja pool.
Diivanil istun hetkel ja mõtlesin, et oleks ka teile aeg seda öelda. Oma eelmises
asutuses ära minnes tegin poomismängu klassile ja vastuseks oli, et lahkun.

Praeguses kohas olen olnud eelmisest pühapäevast saati. Siiani kõik tore ja
ilus. Siinses peres mul pereema ja pereisa üle 60 aasta vanad. See pärast on
lihtsam aru saada, et mul on 4 hostõde vanuses 27, 29, 39 ja 41. Suhteliselt
tore ja veidi imelik oli kuulda, et kahel vanemal õel mõlemal 3 last.

See on pilt, mille ma facebookist leidsin, mäe tipus, kus me YFU inimestega käisime.

Neljapäev

Kaks nädalat tagasi kolmapäeval pärast eelmise postituse kirjutamist päeva lõpus läksin ühe klassivennaga jõusaali. Jõusaalis sain natuke liiga palju pingutatud ja läks kergelt silme eest mustaks. Pärast kui koju tulin, Abraham palus mind appi, et ma aitaks paati veest välja tõsta. Mõtlesin, et mis seal ikka on, et tõmbab selle veest välja ja ongi kõik, aga siin see niimoodi ei käi. Paat tuleb kai küljest lahti siduda, liigutada seda 4 meetrit, et see oleks hürdrosilindriga toimiva tõstuki all ja et selle siis saaks veest välja tõsta.
Päev hiljem oli koolis see päev, kus kõik jäid koju ja tegid mingit tööd, et Aafrikale raha korjata. Mina seda tegema ei pidanud, otsustasin selle asemel minna Stavangerisse ja osta omale riideid. Sel päeval läks mul 600 noki H&M-is kiirelt ära.
Selle sama nädala reedel ma taipasin, et igakord kui keegi klassis midagi seletab mulle, mis pole absoluutselt tõsi või on lihtsalt kohutavalt loll, siis keegi kuskilt teisest klassi otsast ütle, et jaa-jaa, see on Norwegian culture, ehk siis norra kultuur. Samal päeval kehalise tunnis üks klassi vend rääkis minuga juttu ja mingil hetkel läks asi millegi pärast nii, et ma ütlesin jaa-jaa, ma olen kartulipõllul üleskasvanud ja sellepärast ma nii tugev olengi. Mille peale mu klassivend küsis, et kas päriselt, ma ütlesin, et nope, aga tuli välja, et ta kuulis jep.
Eelmise nädala teisipäeval oli minu muusika klassil kontsert. Hommikul läksin kooli samal ajal nagu tavaliselt. Kooli jõudes pakiti muusika klassis asjad kokku, pandi auto peale ja viidi kontserti paika. Kontserdi paik oli vana maja, mis oli kooli juures oleva järve teisel kaldal. Suurem osa päevast tehti proove ja kell 7 hakkas kontsert pihta. Kontserdil esinesime umbes 50 inimesele ja kogu poolteist tundi veetsin 15 inimesega lava taga ja lava tagune oli köök. Jah, ma olin poolteist tundi väikeses köögis 15 inimesega. Ma aitasin kaasa ainult ühes laulus, kus ma mängisin mingisugust trummi. Pärast kontserti pidime koristama ja asjad kokku panema ja pärast seda kõik istusid maha ja pidasime väikese after-party.
Eelmine kolmapäev oli meil koolis ajaloo ainepäev. Õpetaja oli korraldanud Stavangeris väikese muuseumi tuuri. Käisime Stavangeri konservi tegemis muuseumis ja immigratsiooni muuseumis. Stavanger vanasti oli linn, kus püüti palju kala ja millest siis konserve tehti. Muuseum ise oligi vana konservi tegemis tehas, kus inimesed töötasid. Meile näidati ka filmi, mis oli mingi 80 aastat vana ja näidas, kuidas seda tehti. Päev ise oli tore ja nalja sai küll ja veel.
Nädalavahetusel oli meil YFU kokkusaamine. Laupäeval ärkasin hommikul üles, et minna bussi peale 8.15, millega Stavangerisse ja siis sealt edasi. Bussi peale nägin ühte Islandi poistest, kes läks tööle Stavangerisse ja paadi peale jõudes ühines ka teine poiss Islandilt. Terve tee paadi peal sai kaarte mängitud ja mul polnudki igav vastupidiselt mu ootusele. Stavangeris otsisin bussijaama üles ja ootasin teisi vahetusõpilasi Stavangerist. Esimeseks üllatus-üllatus, polnudki vahetusõpilane vaid oli üks YFU vabatahtlik, kes on ühe praegu Stavangeris viibiva vahetusõpilase tugiisik. Tüdruk ise oli tore ja ainult nii 50 või 60 aastat noorem kui minu tugiisik. Pärast 10 minutit ootamist koos temaga tulid ka teised, tüdruk saksamaalt ja tüdruk mehikost. Istusime bussi peale ja sõitsime poolteist tundi Haugeslandi. Haugeslandis sain kõikide oma maakonna võp-idega kokku. Esimesel päeval käisime kuskil majaka juures ja vana norra vikingikuninga haual. Õhtul tegime koos pitsat rääksime juttu ja vaatasime filmi. Teisel päeval käisime Vikingi muuseumis, 180 kraadise ulatusega kinos ja ühe mäe tipus. tagasi stavangerisse jõudsime pool kaheksa ja ma jõudsin koju natuke enne üheksat.
See teisipäev jäin hommikul bussist maha ja ma teadsin, et järgmine buss tuleb 30 minuti pärast ja parim tunne see polnud. Ootasin bussipeatuses 2 minutit ja siis Erik võttis mind oma auto peale ja jõudsin kooli ikka õigel ajal. Koolis esimene tund oli muusika ja hakkasime järgmise kontserdi laule harjutama, ma sain omale ühe John Lennoni jõulu laulu, mida ma kahe teise poisiga koos laulan.