Pühapäev

31. märts kuni 7. aprill olin ma jällegist meie pere mägionnis. Sealt käisid kõik vahetusõed läbi selle nädala jooksul ja terve nädala olid ka ühe õe lapsed seal. Suusatamas sai tol nädalal iga päev käidud. 5 päeva suusatasin mägisuuska ja ülejäänud päevadel käisin murdmasuuska suusatamas. Murdmasuuska sõites sai igapäevaselt ikka mingi piknik ka kuskil peetud. Siin ei ole sellist spordi pärast suusatamist nii palju kui eestis. Eestis kõik, kes käivad suusatamas teevad seda umbes tund, võib-olla kaks ja siis istuvad jälle autosse ja sõidavad koju. Siin aga inimesed suusatavad võib-olla tund aega kuhugi mäe peale ja siis peetakse seal pikinikku ja pärast seda allamäge jällegist koju.
Pärast seda nädalat oli koolis suhteliselt raske jälle alustada, aga eks lihtsalt pidi selle raske osa ära tegema. Nädalavahetusel 7.-8. aprill peeti ühe vahetusõe sünnipäeva mägionnis, kes sai täna 40-aastaseks. Kuna enamik pidasid mägionnis pidu, siis vanavanemate juurde toodi 6 last, keda ma siin siis kaks päeva hoida aitasin. Sellel nädalavahetusel sai ka siin läheduses ühes talus käidud, mis on mu vahetusema venna oma, kus me tallesid söötsime ja lihtsalt loomi vaatasime.
Nädalavahetus pärast lapsehoidmist läksime kõikide lastega Stavangeri juures asuvasse lõbustusparki. Laupäeva öö veetsime lõbustuspargi läheduses hotellis ja järgmise päeva uuesti lõbustuspargis. Lõbustuspark iseenesest väga suur või uhke ei olnud, aga enamus inimesi siin kandis ikkagist seda lõbustusparki teavad.
Reedel käisin mõndade klassikaaslastega kinos. Eile ja täna üritan koolitööd teha, aga väga motivatsiooni ei ole ja tänu sellele väga tahtmist teha ei ole. Eks te seda näete oma silmagagi, kuna isegi blogipostituse tegin valmis, lihtsalt, et õppima ei peaks.

Teisipäev

10 ja 11 märts oli mul YFU kogunemine jällegi. Seekord oli üksnes inimestele, kes minu piirkonnas elavad. neid on umbes 20 aga kohale tuli ainult 6. Kogunemine toimus Bergenis, mis minule oli ligi 120 kilomeetri kaugusel ja ja võttis ligi 4 tundi, et sinna sõita. Bussipileti üks ots maksis 250 NOK-i, aga selle saan YFU-lt tagasi. Laupäeval kui kõik minu vahetusõe korteris kokku said, siis me mängisime seal kaarte ja lihtsalt sõime magusat ja naersime. Mina ja vahetusõpilane türgist, kes minuga samas koolis käib jäime sinna ööseks, kuna muidu oleks olnud vähe karm sõita ühel päeval 8 tundi bussiga. Mu vahetusõde ise mingil hetkel läks haiglasse öövahetusse tööle ja hommikul tuli väsinuna tagasi. Kui tema pühapäeva hommikul magasi, siis mina ja türgi võp saime linna peal Madalmaade vahetusõpilasega kokku ja läksime Bergenit avastama.

Laupäeval, mis 3 päeva tagasi oli, sain Johann-iga jällegi kokku. Ta minu sõber jörpelandist ja tema juures veetsin ka aastavahetuse. Ta tuli siia kanti, kuna tal oli mingi esinemine UKM-iga, mis on mingisugune noorte kontsert, kus ka hinnatakse, et kui hea keegi on ja paremad saavad edasi ja esinevad rohkematele inimestele Norras. Ta esines Ukulelega ja http://www.youtube.com/watch?v=puSkP3uym5k selle lauluga. Ta ei saanud küll edasi, aga suure aplausi sai küll. Terve minu laupäev tema seltsis läks ja ta tõi mulle ka mu pusa ära, mis ma teisse kooli tellitud sain.

Teisipäev

Üheteistkümnendal veebruaril käsin ühel peol. Sellel samal nädalal, veits aega varem ühed klassiõed kutsusid ja ma mõtlesin, et midagi halba see teha ei saa ja siis läksingi. Pidu oli kuskil noortemajas ja oli kuna kolmel inimesel oli samal ajal sünnipäev. Siiani võib-olla ainult ühe tunneks ära tänaval ja ka tema nime ei tea. Pidu oli rohke alkoholi ja liiga valju muusikaga, aga muidu polnud asjal väga vigagi ja sai paljude erinevate inimestega rääkida.

Üks nädalavahetus sellest hiljem algas mul koolivaheaeg ja mu naabripoisid, kaksikud, kutsusid mind nende perega mägionni. Sinna läksimegi. Autos sai juttu räägitud ja lõpuks nende ema ütles, et auto juurest tuleb suuskadega edasi minna ja alguses ma mõtlesin, et ta teeb nalja, aga ei... Eks ma siis nüüdseks olen ka siis talvel täitsa pimedas suusatamas käinud. See nädalavahetus oli tore ja sai paljugi seal teha. Käisime üksnes murdmasuuska sõitmas ja mäele ei jõudnud, aga muidu polnud asjal viga miskit. Tagasi tulin ma pühapäeval, aga nemad jäid sinna kauemakski.

Järgmise nädala kolmapäeval sõitsime ka oma mägionni. Neljapäevast laupäevani käisin Telemark stiili suuskadega mäe peal sõitmas, mis oli ülimalt mõnus. Laupäeval pärast lõunal tuli ka suuskade omanik mäele ja tahtis viimased 2 tundi ise sõita ja mis mul muud teha oli, kui lihtsalt loovutada suusad. Sõitsin viimase tunni mäepeal murdmasuuskadega telemark stiili. Sõita kas mägisuuskadega või murdmasuuskadega telemark stiili ei saa just öelda, et mitte mingisugust vahet polnud. Murdmasuusad, mis kitsad ja põhimõtteliselt libisevad igas suunas teevad sõitmise ikka nii palju raskemaks, aga kuidagi moodi tuli ka see välja. Viimase vaheaja päeval käisime murdmasuuska sõitmas ja tulime ka tagasi. Nüüd teist nädalat koolis ja vahepealsel nädalavahetusel midagi väga ei teinud. Sain omale suusasaapad, aga mitte miskit muud, sai lihtsalt lõdvestuda.

Igal esmaspäeval olen nüüdsest käinud võrkpallis. Võrkpalli mängin koos igasuguste karvaliste ja sulelistega. Enamus ilmselt suht neljakümne ringis, aga mõni on ka noorem. Muidu on vägagi meeldiv mängida ja kena trenni saab sellest ikkagi.

Reede

Eelmine kolmapäev läksin Trondheimi YFU kogunemisele. Hommikul kell 5.30 pidin üles ärkama, sõin natukene ja siis ootasin, kuni hostema saab valmis oma tegemistega ja saab mind lennujaama viia. Lennujaamas sain Denizhaniga kokku ja läksime lennuki peale. Lennuk läks kell 7.00 hommikul, lendas siit Oslosse ja Oslos pidime ootama ühe tunni ja siis lendas Oslost Trondheimi. Mõlemad lennud olid kõigiest 55 minutit nii, et midagi väga hullu ei olnud. Kohele jõudes ainult üks vahetusõpilane oli seal enne meid, tüdruk taimaalt. Lennujaamas võttis meid üks vahetusõpilane vastu ja pani meid bussi peale, mis sõidutas meid Trondheimi südamesse, kus kõik tegevused toimusid. Alguses olime seal kolmekesi vahetusõpilastest ja lihtsalt hunnik vabatahtlike. Hiljem tuli vahetusõpilasi juurde. Esimesel päeval midagi väga ei toimunud, kuna kõik lihtsalt jõudsid kohale päeva jooksul. Õhtul oli mõni tutvumismäng ja oligi kõik.
Teisel päeva alguses meil oli mingisuguse loeng, kus mingisugune kirikutegelane meile miskit rääkis. Pärast seda olid erinevad vestlused gruppides ja hunnik vabaaega. Õhtul pärast õhtusööki meil capeira õpetust natukene, kus osad võtsid asja tõsiselt ja teised lihtsalt lollitasid teiste inimeste seljataga. Pärast seda lihtsalt oli mõnus muusika ja inimesed tantsisid/lollitasid seal samas saalis. Pärast seda kõik läksid teisse majja, kus olid toad ja voodid ja olid seal, alguses rääkisid juttu ja pärast inimesed magasid.
Kolmandal päeval inimesed ärkasid üles ja polnud enam nii värsked, kui varem. Pärast hommikusööki meil oli väike vestlus jälle gruppides ja pärast seda maalimine. Igaüks võis maalida mida iganes ta tahtis. Enamus pilte olid suhteliselt abstraktse stiiliga. Ma ikka üritasin midagi kenamat teha, aga lõpetuseks oli mul maal, mis ei olnud loogiline ja millel oli sentimeeter värvi peal. Pärast prantsuse aktsendi tegemist läksime bowlingut osade inimestega mängima. Pärast seda oli meil õhtusöök ja pärast seda üks inimene YFU kontorist rääkis meile Holokaustist, kuna sel päeval oli Holokausti aastapäev. Selle päeva õhtul istusin ma kuskil diivanitel kolme tüdrukuga ja rääkisime juttu. Sealsetest üks oli Saksamaalt, üks Ameerikast ja üks Austraaliast.
Neljandal päeval anti meile hommikul pärast hommikusööki vabaaega, kuni lõunani. Mõned inimesed magasid lihtsalt selle aja maha, aga ma käisin inimestega Trondheimi peal ja rääkisime juttu. Pärast seda oli meil järjekordne istumine ja rääkimine. Pärast seda käisime me Teaduskeskuses ja pärast seda oli meil veel vabaaega. Mingi hetk oli õhtusöök ja pärast seda veel gruppides rääkimist. Kui gruppidest ära sai, siis tuli mingi hetk, kui inimesed hakkasid tantsima kuni umbes kella üheteistkümneni, pärast mida oli meil lõputseremoonia. Päeval keegi ütles, et kes tahab võib ka lõpus kõne pidada ja ma nagu ikka arvasin, et see võib hea mõte olla. Kirjutasin siis mingisuguse kõne moodi asja valmis pärast õhtusööki ja kui tseremoonia jooksul teadsin, et pean ette minema ja seal kõnet pidama, siis ei tundunud väga hea mõte. Kui lavale jõudsin ja pärast mingit aega, kui kõik naersid, siis ma taipasin, et see oli ikkagi hea mõte ja pärast seda olin röömus, et seda tegin. Tagasi teisse majja saime see õhtu umbes kella 2 paiku. Keegi pärast tagasi jõudmist koheselt magama ei tahtnud minna ja lihtsalt istusid hotelli fuajees ja rääkisid juttu. Mingi hetk tulid vabatahtlikud tagasi ja ajasid meid laiali. Meie nagu lapsed ikka lihtsalt läksime teisse kohta ja istusime ja rääkisime seal edasi. Lõpuks inimesed väsisid üha rohkem ja rohkem ära, kuniks ma taipasin, et kell on 5 ja ma pean pooleteist tunni pärast ärkama. Sel hetkel mõtlesin, et magama küll pole mõtet enam minna ja olime edasi mõne üksiku vapra inimesega. Sealt pidin mina lahkuma umbes kell 7.20 minema bussi peale ja siis tagasi lendama. Hommiku poole istusin 2 vahetusõpilasega, ühe poisiga saksamaalt ja austraalasega. Mingi hetk tekkis ka vabatahtlikke meie gruppi. Koju jõudes olin suhteliselt haige ja väsinud nii, et läksin magama ja ma esmaspäeval ja teisipäeval koolis ei käinud. Üritus oli väga tore ja kõik vahetusõpilased on lihtsalt nii ägedad.

Teisipäev

Eelmine laupäev käisin oma siinse onupoja pulmas. Päeval kella kahe paiku sõitsime kirikusse. Enamus asju oli nagu pulmas Eestis, aga lihtsalt kirkus ka lauldi. Võibolla ka Eestis lauldakse, aga ma praegusel hetkel küll ei mäleta, et ma oleks kellegi pulmas kirikus laule laulnud. Pärast kirikut noorpaar sõitis kaarikuga lähedal asuvasse kultuurimajja ja sõid seal õhtust. Ma õhtusöögile polnud kutsutud ja sellepärast ma sinna ka ei läinud. Sõitsin tagasi koju, kus ootasin oma siinset õde, kes mingi aja pärast tuli Bergenist oma poisiga koos. Tore oli neid jälle näha ja sai nendega mõnusasti juttu aetud. Pulma tagasi läksime kella kaheksaks ja enne seda käisime ühe teise õe juures õhtustsöömas. Pulmas midagi väga palju koogi ja kohvi ajal erinevat polnud. Nagu ikka tantsiti ja mängiti pulmamänge. Polnud kõikse parem pulm, olen ka paremas käinud, aga mitte midagi viga sellel ka polnud.
Pühapäeval käisin õhtul kella kaheksast kella kümneni võrkpalli mängimas, kus ma sain teada, et Aarhus hääldatakse hoopis Århus, mida ma teadsin ka enne, et topelt aa on å, aga lihtsalt varem ei pannud seda niimoodi kokku. Võrkpalli mängisin siinse haigla arstidega, kes kõik saavad aeg-ajalt kokku ja mängivad võrkpalli. Eile ja täna kõik lihased jalgades ja selja peal valutavad, aga mõnus tunne on, nagu oleks midagi teinud.
Homme sõidan YFU seminarile Trondheimi. Kestab see kolmapäevast pühapäevani ja sõidan sinna siinse vahetusõpilasega koos lennukiga läbi Oslo. Aga sellest seminarist räägin hiljem.

Teisipäev

Täna ma kirjutan siia palju juttu mägisuusatamisest nii, et inimesed, kes tahavad suusatama minna või keda sunnitakse minema, saavad siit veits infot. Üleültse kogu suusatamine algas Skandinaaviast ja vikingite poolt, ning algselt kasutati suuski ainult jahil käiguks ja pikkade vahemaade läbimiseks. Tänapäeval on tehtud kõik suusatamisega seonduv ainult selleks, et oleks lihtsam suusatada. Mägisuusatamine jaguneb enamasti kolmeks: Slaalom suusatamine, carving suusatamine ja Telemark stiilis suusatamine või siis vaba kannaga suusatamine. Slaalom suusatamisel on saabas ülimalt jäik ja kinnitub suusale klambriga nii varba, kui ka kanna juurest. Tänapäeval enamus inimesi kasutab just seda suuska, kui käivad mägedes puhkamas. Carving suusatamisel on olemas spetsiaalsed suusad, mille suusa esiots ja tagaots on palju laiemad, et teha Carvingu stiili sõitmist lihtsamaks. Carving suuskadel on klamber ja saabas samad, mis slaalom suuskadel. Carving stiil iseenesest on lihsalt laiade kurvide sõitmine mäe peal. Kui suusk on ees- ja tagaotsast laiemad, siis kurvis need osad puudutavad nõlva ja kui keskele survet avaldada, siis suusk painub ja suusataja saabki suure sujuva kurvi vastupidiselt Slaalom suusatamisel, kus kurvis pigem pidurdatakse. Tänapäeval on need kahed suusad üldiselt suhteliselt samad. Vanasti olid slaalom suusad täiesti sirged, aga tänapäeval pole ja öeldakse slaalom suusad suuskadele, mis vanasti oleks peetud Carving suuskadeks. Praegusel ajal mõned Carving suusad on naeruväärselt laiad, mis lihtsalt teeb Carvingu väga palju lihtsamaks, aga suusataja näeb rohkem naeruväärne välja. Telemark stiili suusatamine tuli Norrast Telemargi maakonnast. Telemargi stiili leiutas Sondre Norheim, kes oli suusahüppaja ja kelle sujuvad kurvid said väga kiirelt populaarseks üle kogu Norra ja pärast Norrat ka mujal maailmas. Telemargi suusatamisel suusasaabas on kinnitatud suusa külge ainult varba juurest ja saabas on paindub. Telemargi suusad vanasti nägid vägagi välja nagu murdmasuusad, ning murdmasuuskadega on võimalik seda stiili sõita, aga on üsnagi raske. Nädalavahetus, mis just möödus, käisin oma vahetuspere pereema ja õe perega Vokslis, kus neil mägimaja on. Sealsest kodust 10 minuti autosõidu kaugusel on seal ka üsnagi korralik suusakeskus. Mõlemal päeval käisime just seal veetsimegi aega ja ma kasutasin suusatamiseks õemehe Telemargi suuski. Suuskadega on ka võimalik tavalist slaalom stiili sõita, aga Telemargi stiil on stiilsem. Väga keeruline minu jaoks see polnud ja pärast natukest aega tulid põõrded juba ilusasti välja.

Reede

Elu siin on tore, kõik läheb paremaks ja paremaks. Klassikaaslased kõik avanevad ja üha kergem ja kergem on suhelda. Viimasel päeval eelmine veerand käisin peaaegu kogu klassiga koos Haugesundis pitsat söömas ja pärast seda jäin 4 klassikaaslasega sinna juttu rääkima. Pärast pitsat toimus koolis pudrupidu. Pudru on siin suhteliselt jõulutoit ja tänu sellele oli ka siin pudrupidu, kus kõik sõid, rääkisid juttu ja nautisid ka esinemisi. Õigel jõulu ajal olin Vokslis. Voksli on siit 3,5 tundi Oslo poole ja ongi suht täpselt Oslo ja Haugesundi vahel. Seal on mu siinsel perel mägionn, kus nad puhkamas käivad. Reedel läksime sinna. Esimese öö olime pereema mägionnis ja kaks teist ööd olime siinse pereõe mägionnis, mis teisest onnist 10 minuti jalutamise kaugusel. Pereema mägionn oli suhteliselt vana, aga seal olid kõik vajalikud asjad olemas. Õe onn oli hoopis vastupidin. See oli ehitatud eelmise aasta suvel ja praegu on esimene talv millal nad seal käivad. Muidu väga peen maja. Pühapäeval ma aitasin õemehel katuselt lund alla loopida. väga suur katus polnud, aga kuna oli mätas katus, siis kõiks lihtsam see ka ei olnud. Sain ka siis teada, et kõik katused mäe piirkondades peavad olema, kas mätas või puit katused, et säilitada loodusliku keskkonna muljet. Esmaspäeval pidime minema mägisuuska sõitma, aga kuna vihma sadas, siis tulime mäejaluselt tagasi. Enamus inimesed, kes seal olid tulid tagasi Aksdali piirkonda esmaspäeval, aga mu vahetusema ja õelaps jäid sinna. Uue aasta veetsin Jörpelandis Johanni juures. Läksin sinna 30. detsember ja tagasi tulin 1. jaanuar. Esimese õhtu vaatasime filme ja mängisime playstationit, ning magama saime mingi nelja paiku. Teisel päeval käisime poes, otsisime õhtuks asju, ning läksime peopaika. Uusaasta pidu oli meil ühe minu vana klassivenna juures, kes kutsus mingi 6 inimest sinna ja sõime õhtust vaatasime filmi ja mängisime viktroiini. Uusaasta hetkel läksime Jörpelandi, et vaadata sealset ilutulestikku ja pärast seda läksime tagasi. Kella 1 paiku tuli veel vanasid klassivend-i sinna ja kõik olid suht üllatunud mind nähes. Järgmise päeva hommikul pärast 12 läksin bussi peale ja sõitsin Aksdali tagasi. Kaks esimest päeva sellel aastal olin üksi, kuna õde, kes meiega koos elas kolis vanal aastal ära ja pereema oli veel Vokslis ja pereisa endiselt kuskil Põhja-Norras oma vennal külas.