Esmaspäev

Päevad on suht sassis, mul pole väga mingit tunnet, et oleks esmaspäev või midagi taolist. Eile käisime kogu hostperega kuskil vanas viikingite külas, mis on uuesti üles ehitatud ja on täpselt samade tööriistadega tehtud nagu neil viikingitel see võimalik oleks olnud. See on ka üks põhjustest miks see on võtnud neil nii kaua aega. Saime samuti ka seal süüa ja toit oli suht tavaline, vähemalt minu arvates. Selles mõttes oli see koht erilisem kui Eesti viikingite küla, kuna seal õpetati lastele, et kuidas vanasti tuld tehti ja muud sellist. Pärast seda me sõitsime koju ja ma nagu ikka vahtisin auto aknast välja, kuna siin lihtsalt kõik nii võimas. Koju jõudes ma mõtlesin, et lähen pikutan natukene aega, mis läks uinakuks üle ja kui pärast seda uinakut üles ärkasin, siis ma lebasin natuke aega veel voodis, mis võis olla viga, kuna ma jäin jälle magama. Uuesti üles ärgates oli kell juba mingi 23.00 ja ma ei kuulnud mingeid hääli enam ringi kõndimas ja arvasin, et ilmselt kõik magavad ja läksin ka ise uuesti magama. Hommikul jõudsin voodist välja natukene enne 10, mis tegi kokku umbes 15 tundi und, mis oli suht meeldiv. Täna on väga ilus ilm, peaaegu täiesti tuulevaikne, erinevalt eilsest, millal tuul oli sama tugev kui tavaliselt tormi ajal Eestis ja kõik väitsid mulle, et see pole veel midagi. Samuti eile oli suht pilves, aga sellest hoolimata tuul ei olnud väga külm. Täna hommiku poole käisime Elleni ja Abrahamiga koera mägedes jalutamas ja pärast seda läksime Elleni ja Karnaga linna peale erinevaid asju ostma ja tegema. Käisime ka raamatukogust läbi, kust me muretsesime mulle suure hulga lasteraamatuid, mida ma veel lugeda pole jõudnud. Tagasi jõudes Ellen ütles mulle, et kuna on väga ilus ilm, siis sa võid küsida Abrahamilt, et kas ta viitsib kalale minna ja seda ma ka tegin. Läksime Makrelli püüdma. Olime väikses paadis, kuhu parimal juhul mahub kolm inimest. Makrelli püüdmine käis umbes midagi sellist, et lased tamiili mingi 5 konksuga mingi 20 meetri sügavusele ja siis tõmbad uuesti üles. Alguses ma ei saanud midagi, aga tuli välja, et üks ritvadest oli kehvemalt varustatud. Aga kui ma selle parema ridvaga sain, siis keskmiselt püüdsin umbes 3 kala korraga ja parimal juhul võis juhtuda, et oli ka viis kala otsas. Pärast seda, kui olime püüdnud umbes 50 kala või ilmselt rohkem siis tulime tagasi fileerisime mingi osa kaladest ja need praeti ära. Nad arvasid, et see ei maitse mulle, aga minu meelest see oli kala nagu kala ikka, mis on jahu seest läbi pistetud ja pannil praetud. Samuti nad ütlesid, et paljud Norrakad seda väga tihti ei söö, kuna neile ei maitse see, aga see olevat põhimõtteliselt hostema lemmik toit. Kuna me püüdsime suht palju kala siis ka naaber sai ka oma osa. Praegu ma istun lihtsalt rahulikult ja kuulan Norra keelset juttu, mis on tänu sellele, et neil on mingid inimesed külas kellega nad kunagi kuskil matkamas käisid.